Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI)

Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (Système International d'Unités), lühendiga SI, lähtub Vihtide ja Mõõtude peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures, CGPM) kehtestatud seitsmest põhiühikust, milleks on meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela.


Ühikute definitsioonid põhinevad fundamentaalkonstantide fikseeritud arvväärtustel. Fikseeritud väärtused võimaldavad põhiühikute arvväärtuste täpset väljendamist.

SI-süsteemi põhiühikud on:

Kilogramm (kg)

SI massi ühik

Meeter (m)

SI pikkuse ühik

Sekund (s)

SI aja ühik

Mool (mol)

SI ainehulga ühik

Kandela (cd)

SI valgustugevuse ühik

Rohkem infot fundamentaalkonstantidest leiab SI-süsteemi selgitavast tabelist.

SI-mõõtühikute süsteem - kus neid kasutatakse?

 

Ühtsel mõõtühikute süsteemil on väga tähtis osa meie igapäevaelus. Varasemalt kasutati mitmeid erinevaid süsteeme. Näiteks pikkust mõõdeti jalgades, jardides ning miilides.
Kaalu mõõdeti naelades, untsides ja taelades. Mõõtühikute ühtsuse olulisusest saab tuua NASA kurioosse näite, kui 1999. aastal hävines Mars Climate Orbiter Marsi orbiidele sisenedes, sest üks arvutiprogramm tegi arvutusi mitte-SI ühikute järgi ning järgmine arvutiprogramm arvas, et saadud tulemused on SI-süsteemi ühikutes. Sellest tingituna arvutati orbiidile sisenemiseks vale trajektoor ning missioon ebaõnnestus. Kahju ulatus mitmesaja miljoni dollarini. NASA näide ilmestab teravalt ühtse mõõtühikute süsteemi olulisust nii ühe organisatsiooni sees, aga ka rahvusvaheliselt (1).

 

Tänapäeval kasutavad paljud riigid ühtset rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi.
Nende kasutamine muudab suhtlemise erinevate riikide vahel lihtsamaks. Inimesed ei pea pidevalt teisendama ühikuid ning ühtse süsteemi ühikutel on üle maailma sama väärtus. SI-süsteemi kasutamine standardiseerib kõik mõõtmised ning tänu sellele saavad inimesed vahetada andmeid üle maailma ilma segadusteta.

(1) https://en.wikipedia.org/wiki/Mars_Climate_Orbiter

©2020 by Metrosert AS