Search
  • maarjalega

Eestis kasutusel olnud ja hetkel kasutusel olevad mõõtühikud

Updated: Feb 27


Eesti iseseisvuspäeva puhul kirjutame lähemalt põnevatest mõõtühikutest, mis meie riigis on kasutusel olnud ja mõnedest, mis ka praegu kasutust leiavad. Keskajal kasutati Eestis kohalikke mõõtühikuid, mis hiljem, 18. sajandil, Riia mõõtühikutega kõrvale tõrjuti. Samas 1845. aastal võeti ametlikult kasutusele hoopis Vene mõõtühikud, mis kehtisid 1929. aastani. Samal aastal võeti Eestis kasutusele meetermõõdustik (1). Nii on Eesti mõõtühikute ajalugu erinevate mõõtühikute poolest väga rikas.


Eesti keskaja mõõtühikuid


Pikkus

Küünraid mõõdeti, nagu nimigi vihjab, küünarvarre järgi, mis teadagi igal inimesel sama pikk ei ole. Nii kujunesid Põhja- ja Lõuna-Eestis välja erinevad küünra pikkused, millest esimene oli umbkaudu 53,3 cm ja teine 60,9 cm pikk. Penikoorem on aga ajalooline teekonna pikkusühik, kus üks penikoorem oli umbes 7,467 km. Just nii pika vahemaa suutvat koer vedada koormat ilma puhkamata (2).


Pindala

Vakamaa on arvatavasti seotud vana viljamõõdu vakaga. Kui Riia vakamaa tähistas kuskil 0,37 ha, siis Tallinna vakamaa oli väiksem ehk umbes pool Riia vakamaad (0,18 ha). Lisaks kasutati mõõtmiseks Tallinna tündrimaad, mis oli 3 Tallinna vakamaad ja umbkaudu 0,54 ha. Veel suuremat ala sai mõõta aga tiinudes, kus ühte tiinu mahtus 6 Tallinna vakamaad ehk kuskil 1,09 ha.


Vedelike ruumala

Kui kõnekeeles tähistab toop tänapäeval silindrilist anumat, siis keskajal mõõdeti toopides lisaks veel vedelikku. Nii võis Tallinna toobiga õlut tellides saada umbkaudu 1,1 l ja Riia toopi kasutades 1,3 l õlut. See-eest väga suuri koguseid mõõdeti Tallinna ja Riia ankruga, kus mõlemasse mahtus ümmarguselt 150 l.


Kuivainete ruumala

Keskaja eestlasele oli üheks tähtsamaks saaduseks vili, nõnda mõõdeti puistaineid spetsiaalselt Tallinna ja Riia vakkadega. Esimene neist mahutas taaskord vähem, 44,29 dm3 ja teine rohkem, 66,41 dm3.


Mass

Teiseks oluliseks saaduseks oli keskaja eestlasele hein, mistõttu kujunesid ka neile välja spetsiaalsed mõõtühikud. Üks saad heina mahutas umbes 81,9 kg ning koorem heinu mahutas kolm saadu ehk umbkaudu 245,7 kg.


Eesti veneaegseid mõõtühikuid


Vene mõõtühikud kehtisid Eestis 84 aastat. Vanemad mõõtühikud nagu liin, jalg, toll ning neist tuletatud ühikud olid võrdsed samanimeliste Inglise mõõtühikutega. Lisaks olid kasutusel ka teised mõõtühikud, mille eestikeelsed nimed tuletati samade ühikute venekeelsetest nimetustest.


Pikkus

Nõnda kasutati Vene ajal pikkuse mõõtmiseks arssinat, verssokit, Vene sülda ja versta.

  • 1 arssin := 28 tolli ≈ 0,711 2 m

  • 1 verssok := 1/16 arssinat ≈ 44,45 mm

  • 1 Vene süld := 3 arssinat ≈ 2,134 m

  • 1 verst := 500 sülda ≈ 1,067 km


Ruumala

Põhiliselt kasutati ruumala mõõtmiseks toopi, pange, tündrit, karnitsat, setverikku ning setverti.

  • 1 toop ≈ 1,23 dm3

  • 1 pang := 10 toopi ≈ 12,3 dm3

  • 1 tünder := 40 pange ≈ 492 dm3

  • 1 karnits ≈ 3,279 dm3

  • 1 setverik := 8 karnitsat ≈ 26,232 dm3

  • 1 setvert := 8 setverikku ≈ 209,856 dm3


Mass

Massi mõõdeti Vene ajal aga naelte, solotnikega, doolidega, loodidega, puudadega ja perkorvitsitega.

  • 1 nael ≈ 0,409 5 kg

  • 1 solotnik := 1/96 naela ≈ 4,265 6 g

  • 1 dool := 1/96 solotnikku ≈ 44,43 mg

  • 1 lood := 3 solotnikku ≈ 12,8 g

  • 1 puud := 40 naela ≈ 16,38 kg

  • 1 perkovits := 10 puuda ≈ 164 kg



Hetkel kasutusel olevaid huvitavaid mõõtühikuid


Tänapäeval on Eestis põhiliselt kasutusel SI-süsteemi põhiühikud nagu meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela. See aga ei tähenda, et meil täna huvitavaid mõõtühikuid kasutusel ei oleks.


Õppemahu arvestusühikud

Õppemahtu arvestatakse Eestis kas ainepunktides (AP) või Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). Üks ainepunkt (AP) tähistab, et üliõpilane on kulutanud 40 tundi (3) õppetööle ning EAP puhul on üliõpilane kulutanud õppetööle 26 tundi (4).


Energiasisalduse mõõtühikud

Tänapäeval on toidu üheks oluliseks mõõtühikuks selle energiasisaldus. Nii uuritakse tihti toidupakenditelt või internetist, mitu kalorit mõni pala sisaldab. Sedasi saab hoida energiatarbimist ja -kulutamist tasakaalus ning seeläbi hoida ka kehakaalu normis. Üks kalor kirjeldab soojushulka, mis on vajalik veehulga temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra (5).


Võimsuse mõõtühikuid

Hobujõud tuleb enamasti jutuks, kui teemaks on autod või mootorid. Selle mittesüsteemse ühikuga defineeritakse võimsust, mida tuleb rakendada 75 kg raskuse keha ühtlaseks vertikaalseks tõstmiseks kiirusega 1 meeter sekundis. Oma nime sai võimsusühik James Wattilit, kes soovis kujundlikult mõista anda mitme hobuse veojõudu suudavad masinad asendada (6).

Kuigi Eestis ei ole maavärinad levinud, on meilegi loodusõpetuse ja geograafia tundidest tuntud Richteri skaala. Seda logaritmilist skaalat kasutatakse maavärinate võimsuse hindamiseks, sel puuduvad miinimum- ja maksimumväärtused ning ka nimeline mõõtühik. Maavärina tugevust ehk magnituudi hinnatakse kümnendiku täpsusega arvudes. Seismograaf suudab registreerida isegi maavärina negatiivset väärtust, mis tähendab, et inimesed ei tunne seda. Tundliku seismograafi madalaim registreeritav väärtus on –3,0.(7) Suurim magnituud 9,5 aga mõõdeti 1960. aastal Tšiilis (8).


Sotsiaalmeedia mõõtühikud

Mitte ainult Eestis, vaid ka kogu maailmas on sotsiaalmeedia kasutusega tulnud kasutusele erinevaid mõõtühikuid, millest tavaelus tuntumataks võib pidada meeldimisi, kommentaare ja jagamisi. Millega üks meeldimine võrdne on, seda teadlased veel täpselt öelda ei oska.



Allikad:

Tekst on koostatud tuginedes allikale: Laaneots R., Mathiesen O., Riim J., METROLOOGIA Õpik kõrgkoolidele. TTÜ Kirjastus. Tallinn 2012

(1) Eesti Entsüklopeedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/m%C3%B5%C3%B5t%C3%BChik2

(2) ://et.wikipedia.org/wiki/Penikoorem

(3) Ülikooliseadus (Riigi Teataja) https://www.riigiteataja.ee/akt/12750528

(4) https://et.wikipedia.org/wiki/Ainepunkt

(5) https://en.wikipedia.org/wiki/Calorie

(6) https://et.wikipedia.org/wiki/Hobuj%C3%B5ud

(7) https://et.wikipedia.org/wiki/Richteri_skaala

(8) https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_T%C5%A1iili_maav%C3%A4rin


367 views0 comments

©2020 by Metrosert AS