SI-põhiühikute tutvustus: mool

Mool

 

Mool, tähis mol, on SI ainehulga ühik. Enne kui 20. sajandi alul hakati käsitlema ainehulka füüsikalise suurusena, mille ühikuks on mool, kasutati selliseid termineid nagu „gramm-aatom” ja „gramm-molekul” kirjeldamaks keemiliste elementide või ühendite hulka koos arvväärtusega. Sellisel juhul viidati suhtelistele aatom- või molekulkaaludele. Algselt oli tugiväärtuseks hapniku aatommass, mis üldiselt loeti võrdseks arvuga 16. Mõne aja pärast, 1971. aastal, otsustati ainehulk siduda süsiniku aatommassiga: mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis     C. Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid.

Füüsikas ja keemias tuleb sagedasti ette asjade ja nähtuste lähemat vaatlemist ja see viib paratamatult suurte aatomite ja molekulide arvudeni, mis vajavad mingit ülevaatlikumat ja lühemat väljendusviisi. Ja selliseks väljenduseks on valitud ainehulga ühik – mool.

 

Arvus 602 214 076 000 000 000 000 000 (= 1 mool) ehk ligikaudu 602 214 miljonis triljonis on kakskümmend neli numbrit. Sellegipoolest, kuitahes hoomamatuna see arv meile ka ei näi, loendame triljoneid iga päev oma argitegemistes. Näiteks, tavalises õhupallis on umbes 50 miljonit triljonit õhu molekuli (s.o umbes 39 miljonit triljonit lämmastiku molekuli, 10 miljonit triljonit hapniku molekuli ja pool miljonit triljonit argooni aatomit). Tavalises valuvaigisti tabletis on ligikaudu 1,7 miljonit triljonit toimeaine – näiteks atsetüülsalitsüülhappe – molekuli. Ühes liitris mineraalvees võib leida umbes 1 miljon triljonit naatriumi aatomit.

Lorenzo Romano Amedeo Carlo Avogadro

1776-1856

Mooli definitsioon:

Mool, tähis mol, on SI ainehulga ühik. Üks mool sisaldab täpselt 6,02214076×10 elementaarset koostisosakest. See arv on Avogadro konstandi N fikseeritud arvväärtus väljendatuna ühiku mol abil ja nimetatakse Avogadro arvuks.


Ainehulk, tähis n, on teatud koostisosakeste arvu mõõt süsteemis. Koostisosakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid.

23

-1

A

Teisendustegur osakeste arvu ja ainehulga vahel on nn Avogardo arv N   . See arv ütleb, et ühes moolis on 602 214 076 000 000 000 000 000 ehk 6,02214076×10   osakest. Loomulikult ei huvita meid tavaliselt hapniku täpne sisaldus õhupallis, kuid nii medikamentide ja toiduainetetööstuses, kui ka paljudel teistel elualadel, on väga oluline teada, kui palju midagi millegi sees on. Näiteks farmaatsias ja analüütilises 

keemias kasutatakse pidevalt mõisteid ainehulk ja molaarkoostised, sest palju lihtsam on arvutada väärtustega nagu 0,01 mooli liitri kohta selmet öelda 6 022 140 760 000 000 000 osakest liitri kohta

Mooli kasutades saab osakeste arvu väljendada suupärasemalt. Selle asemel, et öelda: “Õhupallis on umbes 10 miljonit triljonit hapniku molekuli”, saame lausuda, et õhupallis on umbes 0,02 mooli hapnikku.

12

Kas teadsid …

  • et üks mool riisi on rohkem kui seda on eales kasvatatud.

  • et üks mool hokilitreid kaalub rohkem kui Kuu. 

  • et mool vahukomme kataks terve Ameerika Ühendriigid.

  • et kõikide maailma inimeste peale on rakke ikka vähem kui üks mool.

  • arvutid suudavad loendada 800 miljonit korda sekundis. Sellise tempo juures kuluks arvutil
    25 miljonit aastat, et jõuda arvuni 6,02x10    .

23

©2020 by Metrosert AS